28. märts 2017

Päevast!

Räägiks kohe eilsest päevast. Nimelt, suutsingi vastupanna kisatustele. Ei pistnud suhu midagi "keelatud" .

Kui eile oli kerge kiusatustele vastu panna, siis täna juba raskem. Tahaks nii väga magusat ja mitte natuke, vaid ikka palju.... kohe hästi palju. Hetkel ei ole muud kui tuleb võtta 1h korraga.


Kell hakkab järjest rohkem õhtusse jõudma ja seda enam läheb raskemaks, kuna soov lihtsalt igavusest midagi suhu pista, on ikka meeletult suur.

Täna olen söönud:
  • 300g kodujuustu
  • 3tk suitsetatud kanakoiba
  • pool tassi supileent, milles oli 3 frikadelli
  • 2tk sealihašnitslit
  • mõned popcornid
  • vesi
  • 3 tassi kohvi


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Valgurikkad toiduained

Kujutis
Viimastel aegadel on dieedipidamise suundumuste pendel vajunud kalorite kokkuarvestamise poole, kuid mitte sinnapoole, kus alati peetaks esmatähtsaks valke. Paljud naised arvavad, et valgurikkad toidud sisaldavad ka rikkalikult kaloreid või teevad paksuks.  Inimese ööpäevaseks toiduvalgu vajaduseks on 0,8 – 1,0 grammi kehakaalu ühe kilogrammi kohta, mis toidu üldisest energeetilisest väärtusest annab 10 – 15 protsenti. Regulaarselt vastupidavusaladega tegelejail on vastav arv 1,2 – 1,4 ja kiirus – jõualade puhul 1, 4 – 1,7 g / kg. Spordiga tegeleja valguvajaduse suurus oleneb treeningkoormuse mahust, intensiivsusest ja harrastatavast spordialast (http://liigume.ee/sinu-treener/toitumine/tervisesportlase-toitumine/). Toit peaks sisaldama taimset ja loomset päritolu valku enamvähem võrdses koguses. Kui loomset valku on ülemääraselt, suureneb ka toidu rasvasisaldus, taimse valgu ülekaalu korral langeb aga valgu omastatavus (http://liigume.ee/sinu-treener/toitumine/ter
Lisateave

K nagu kaalujälgijad ja punktide lugemine.

Mu  jutt jäi enne lapsepõlve kanti pidama ja lähme nüüd siis pubekaeaga edasi. Koolis narriti mind palju, kuna olin paks ja teistest seetõttu erinev. Tavaliselt oli narrijateks teiste klasside õpilased. Ma ei mäleta kunagi, et mu enda klassikaaslased oleks mulle midagi halvasti öelnud. Eks neid omavahelisi nääklemisi ikka tuli ette, kuid mitte konkreetset narrimist. Nii põhikoolis kui ka gümnaasiumi osas oli meil väga ühtne klass. Ma olen siiani õnnelik, et mul sellised klassikaaslased olid. Eks see narrimine tegi väga haiget, kuid mingi hetk olin õppinud oskuse, et nendest mitte välja teha  või nendega lihtsalt kaasa naerda. Mõned aja pärast jäeti minu narrimine järgi ja otsiti omale muu tegevus või teine ohver. Koolis ma võimlemistundidest eriti osa ei võtnud, eks siin oli põhjuseks mu haigus ja seoses sellega tekkis ka laiskus. Just see laiskus hakkaski mind kogu mu elu ka saatma. Vahel juhtus, et võtsin kätte ja läksin õhtul koos teistega jooksuringile, lubades end
Lisateave